Jääksoojus

Jääksoojus

Eestis on väga palju erinevaid hooneid ja tootmisprotsesse, mille kütmisel, ventileerimisel, jahutamisel, tootmisel ja tarbeveekasutamisel on jäänud ära kasutamata eralduv jääksoojus, mis on kõige odavam energia. Suurem osa jääksoojusest suunatakse erinevaid kanaleid pidi hoonetest välja aga see kõik on võimalik läbi erinevate soojusvahetite,-salvestite ärakasutada ning suunata tagasi tootmisprotsessi, tarbevee tootmisesse või siis hoonete kütteks.

Meil on kogemus erinevate jääkasoojuse taaskasutussüsteemide rajamisel:

  • Kõige levinum on jääksoojuse taaskasutus on läbi ventilatsiooni, kus on võimalik säästa kuni 75% kulutatud energiast. Jääksoojust kasutav ventilatsioon on tasuv väga hästi soojustatud majades, kus kütteks või jahutuseks tehtavad kulutused on suured.
  • Külmhooned, piima-ja lihatööstused, kauplused, kus kasutatakse külmutusseadmeid on võimalik jääksoojust ära kasutada. Soojusallikateks on külmkabritest, külmkappidest ja külmalettidest eralduv jääksoojus, mis suunatakse soojusvahetisse ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks, hoides küttekulusid kokku 50-90%. Kokkuhoiu kasumlikkus sõltub jääksoojuse hulgast ning küttesüsteemi kütteveetemperatuutidest. Mida suurem on jääksoojuse hulk ja madalam kütteveetemperatuur, seda suurem on kokkuhoid.
  • Ujulates ja spades on soojusallikaks kanalisatasiooni suunatud tarbevesi ja heitvesi, millest läbi soojusvaheti saab jääksoojust tarbevee eelsoojendamiseks. Võimalusel kasutatakse temperatuuri tõstmiseks soojuspumpa, mis tagab tarbe-ja küttevee tootmise. Sarnast süsteemi on võimalik kasutada ka korterelamutes.
  • Tehastes ja tootmisettevõtetes on soojusallikaks tootmisprotsessist eralduv jääkssoojus.